Paradoksaalne olukord on tekkinud: kaasaegse Venemaa raamatud toovad kaasa suure hulga, kuid 99% võrra on need mõeldud täiskasvanud lugejale. Väljaanded, lastele ja noorukitele suunavad väljaanded, võivad sõrmede sõna otseses mõttes ümber arvutada! Mis on põhimõtteliselt lihtsalt selgitatud: see on palju kasumlikum vabastada detektiivi või armastava erootilise romaani kui 5 tuhat inimest - head lasteraamatuid. Ja kirjastamine on äri ja see peaks kasu saama. Need on turu seadused.
Võite aru ärimehed: raamatuga lastele, liiga palju keerid ja saagis on väike. Esiteks tuleks ta avaldada hea, tihe (sageli kaetud) paberil, olla kindlasti kindlasti - erinevate värviliste heledate illustratsioonide ja tahke kattega. Ja need on tõsised kulud. Teiseks esitatakse lasteraamatusse erinõuded - prindikvaliteedi, fondi, selguse jne poolest vastused laste kirjandusega "suured" kirjastajad vastumeelsed, eelistavad toota odavaid, kuid väga kasumlikke "dudes" ( Detektiivide), "Naiste" romaanid, kuritegelikud sõdurid, fantaasia, pseudo-ajaloolised romaanid ja muu jäätmepaber. Lõppude lõpuks, neid saab tembeldada 200-300 tuhat koopiat. Odav ajalehe paberile ilma illustratsioonideta ja nad seisavad kaupluses, kus nad on nii kallid lasteraamatud või isegi rohkem ...
Kuid tekib küsimus: millised meie lapsed ja lapselapsed loevad? Jällegi tõestatud Nõukogude klassika - Chukovsky, Marshak, Agnia Barto, Gaidar, Nosov, Dragansky jne Jah, mitte üks põlvkond lapsi on kasvanud nendel töödeldes, kuid on võimatu ühendust võtta igavesti! Ja mida meil on vastutasuks? "Harry Potter" ja tema arvukad kloonid? Samuti ei ole väljapääs - sama "aju närimine", ainult laste versioonis ...
- Ja vanemad ja lapsed vajavad kaasaegseid vene autorid, kes kirjutaksid eredalt, piltlikult huvitavaid, ütleb Marina Sergeeva laste kirjastus. - Kuid neid tuleb otsida, säilitada. Paljud vene kirjastajad eelistavad klassikaid - nad ei pea maksma tasusid ... nii lõputuid muinasjutud Brothers Grimm, Hoffman, Andersen, Charles Perc jne jne või kõik tuttavad Pushkin, Lermontov, Gogol, Tolstoi, Turgenev, Tyutchev. ..
Teine hädas - laste kirjastajad peaaegu ei saa riigist abi. Kuid heade raamatute vabastamine lastele on väga kulukas protsess ... Nõukogude aastatel toodeti lasteoisid miljoneid vereringeid ja kulude sõna otseses mõttes - riik toetas nende avaldamist. Aga nüüd teised ajad ja muud moraalid. Ja hinnad kauplustes, kahjuks muutus teisteks, mitte kõik taskukohased ...
Muide, hiljuti hakkas hulgimüüjad olema rohkem valmis lastele raamatut võtma. Nad avastasid, et "täiskasvanute" romaanide turg on ülevaatlikud ja raamatud on riiulitel trikiisitud. Ja see on väga kahjumlik ... Teisest küljest ostavad noored moms ja isad värvilisi, säravaid, suurepäraseid raamatuid, isegi kõrge hinnaga ... nii et teatud edusammud on planeeritud, kuid see läheb päris aeglaseks.
Samuti on öeldud, et tulevikus tagasi lükatakse paberkavade üldse tagasi, asendavad nad elektroonilisi versioone täielikult. Aga siis laste kirjandus on võitnud positsiooni, sest laps ei libiseda mõnda vidina (elektrooniline seade. - Ed.). Ta peab flip raamat ema, vanaema, makistama pildi sõrmega. Nii et see oli ja loodetavasti tahe. Ainult elu suhtluse kaudu raamatuga saate tappa lapse armastuse lugemiseks. Ja arvuti, lugeja (seade tekstide lugemiseks. - Ed.) - See on sisuliselt surnud tükk rauda. Teeme teismelise või täiskasvanu jaoks tuleb ta muidugi alla, kuid lapse jaoks on see kategooriliselt mitte.
P. S. Lugupeetud lugejad Kui on raamatute kaasaegse vene laste autorid oma kodu raamatukogus, et soovite nõustada teisi vanemaid - me ootame kirju meie roddom mail. [email protected].